Võhandu jõgi veetase ja ilm

cm veetase
Veetemp °C
Õhutemp °C
Tuul m/s
uueneb iga 10 min
Ava elav kaart

Roosisaare — alamjooks, loodusliku seisundiga

Praegused olud

Tuul
Tuul4,08 m/s
Puhangud m/s
Suund187° Lõuna
Sademed
Kuiv
järgmised 6 h: 0,0 mm
UV-indeks
4,1 Mõõdukas
max täna: 5,2
Vesi
Veetemperatuur°C
Veetase cm
Rõhk
MadalKõrge
Päike
04:54 21:42
Päeva pikkus: 16 h 48 min

7 päeva ilmaprognoos

24° 19° 5,3 m/s 0,0 mm
23° 17° 5,9 m/s 5,6 mm
19° 13° 5,8 m/s 0,7 mm
20° 12° 4,2 m/s 4,4 mm
23° 13° 4,3 m/s 1,2 mm
25° 14° 2,0 m/s 0,0 mm
28° 17° 4,2 m/s 0,3 mm

Jõe andmed

Pikkus
162 km
Valgala
1320 km²
Algus
Haanja kõrgustiku põhjaserv (Võru maakond)
Suue
Lämmijärv (Peipsi järve lõunaosa)

Võhandu jõgi on 162 km pikkune jõgi, mis on Eesti pikaim täielikult riigi piires voolav jõgi. Jõgi saab alguse Haanja kõrgustikul ja voolab põhja suunas, olles läbi aegade säilitanud loomuliku looklevate käänakute ja lagendike mustri. Võhandu on Eesti populaarseim kanuumatkajõgi — peaaegu kogu jõge on läbitav paadiga maist septembrini.

Mõõtepunkt57,847° N, 26,981° E

Ajalugu ja kultuur

Jõe äärde rajatud Kirumpää ja Vastseliina losside varemed dokumenteerivad piirkonna keskaegset sõjalist tähtsust Liivimaa ja Vene vürstiriikide piiril. Jõe nimetus on vaieldava päritoluga — üks teooria seob seda vana slaavi laenusõnaga, mis tähendab 'tumedat vett', kirjeldades jõe turbavärvilist välimust. Võhandu kanuumarsruut kogus rahvusvahelist tuntust 1990. aastatel ja on tänaseks üks Eesti tuntumaid loodusmatkamarsruute.

Hooajalised muutused

Võhandu paisub aprillis kevadise suurveega, mil turbapõhjased alad toidavad jõge mahagonpruuni värviga veega; suveks selgineb vesi läbipaistvaks ning jõgi külmub keskmiselt jaanuaris.

Lähiala kliima

Kuu Kesk °C Kõrgeim °C Madalaim °C Sademed mm
Jaan -4,2 5,0 -21,1 45,4
Veebr -4,5 5,0 -20,7 35,9
Märts -0,4 11,6 -14,4 34,2
Apr 6,1 21,6 -5,6 35,1
Mai 11,9 26,4 -1,3 53,1
Juuni 15,9 28,4 4,0 83,2
Juuli 18,4 30,1 8,1 75,0
Aug 16,9 28,9 5,8 79,4
Sept 11,9 23,6 0,6 56,5
Okt 6,2 16,4 -5,0 63,7
Nov 1,3 10,2 -10,1 51,0
Dets -2,1 6,0 -14,9 45,0

Korduma kippuvad küsimused

Millal saabub kõrgvesi?

Võhandu paisub aprillis kevadise suurveega, mil turbapõhjased alad toidavad jõge mahagonpruuni värviga veega; suveks selgineb vesi läbipaistvaks ning jõgi külmub keskmiselt jaanuaris.

Millal Võhandu jõgi külmub?

Võhandu jõgi külmub tavaliselt jaanuaris, kui piirkonna jaanuari keskmine õhutemperatuur langeb -4,2°C-ni. Jää kestab keskmiselt kuni märtsini, mil kevadine sulamine algab.

Kas Võhandu jõgi sobib kanuumatkale?

Võhandu jõgi on kanuumatkaks parim maist septembrini, kui veetase on stabiilne ja vool mõõdukas. Kevadise suurvee ajal aprillis tuleb arvestada kiirendatud vooluga.

Kus Võhandu jõgi algab ja kuhu suubub?

Võhandu jõgi algab Haanja kõrgustiku põhjaserv (Võru maakond) ja suubub Lämmijärv (Peipsi järve lõunaosa).

Kui pikk on Võhandu jõgi?

Jõe pikkus on 162 km.

Kas Võhandu jõgi on kalastuseks sobiv?

Võhandu jõgi on kalarikas: tavalised liigid on haug, ahven ja luts. Parim püügiaeg on varakevad (märts–aprill) ja sügis (september–oktoober). Enne minekut kontrolli püüginõudeid Keskkonnaameti veebist.

Ilm lähedal

Lisateave